Toimetulek pinge ja stressiga

Pinget ja stressi kohtame oma igapäevases elus pidevalt ning enamasti ei tekita sellega toimetulek meile raskusi. Mõõdukat pinget tekitavate olukordadega toimetulek annab võimaluse tunda rahuldust hakkamasaamisest. See, kuidas igaüks stressiga toime tuleb, sõltub konkreetsest olukorrast, inimese kogemustest, toimetulekuoskustest ja võimetest, isiksuomadustest, toetuse olemasolust ja paljust muust. Oluline on stressi sümptomeid õigeaegselt märgata, stressi põhjustega tegeleda ning vajadusel abi otsida.

Alustada võiks iseenda tundmaõppimisega – teadvustada, mis on minu stressi allikad, mida nende puhul saab muuta, mida mitte.

Võiks mõelda sellele, kas on inimesi, kellele endaga toimuvast rääkida. On täheldatud, et inimesed kalduvad paremini toime tulema stressiga siis, kui neil on sotsiaalse toetuse võrgustik ehk teisisõnu teised inimesed, kellele nad võivad toetuda. Sellised inimesed võivad pakkuda nii emotsionaalset toetust kui ka olla väljakutsete esitajateks olukorras, kus tundub, et oled ennast ammendanud.

Stressiga on võimalik toime tulla

Stressiga toimetulekut on võimalik õppida. Kui sul on probleeme südamega, siis alusta sellest, et õpid tunnetama oma piire — leia endale selline stressi tase ning kuluta oma energiavarusid sellises tempos ja suunas, mis oleks kooskõlas sinu eelduste, võimete ja reaalsete võimalustega.

Tähtis on säilitada oma jõuvarude tasakaal. Füüsilist ja vaimset kurnatust tuleks ennetada ning energiavarusid taastada. See ei tähenda aga, et peaks lõpetama eesmärkide seadmise, enesearendamise. Küll aga peaks hoiduma seadmast endale ülejõukäivaid eesmärke, püüdmast teha kõike kohe ja korraga. Pidev võistlus teiste ja kellaga võib hävitada elurõõmu ja ka tervise. Ka tegevusetusest, igavusest ning vähest pinget pakkuvast elukorraldusest peaksid suutma väljuda enne, kui see sult elujõu röövib.

Mida saad teha, et leevendada stressi?

·         Õpi kasutama mõnd sobivat lõdvestustehnikat (aktiivne lihaste lõdvestus, autogeenne treening, meditatsioon, hingamisharjutused vm.). Need aitavad alandada vererõhku, korrastavad südame tööd, leevendavad valuaistinguid.

·         Asu selgitama oma stressi põhjusi. Alustamine on esimene samm lahenduse leidmisel. See annab lootust, innustab ja ühtlasi ka leevendab stressi.

Kas tööstress on ohtlik? Ei ole ohtlik, sest mõõdukas ja optimaalne pingeseisud tagab meie valmisoleku tegutsemiseks ja olukorraga toimetulekuks. Probleem tekib pigem sellest, kuivõrd adekvaatse, situatsioonile ja keskkonnale vastava stressiga toimetuleku strateegia me valime. Läbi aegade on inimene kasutanud kolme stressiga toimetuleku strateegiat:

·         probleemile suunatud stressiga toimetulek, milleks on probleemi lahendamine, planeerimine, keskendumine vaid vajalikule või konkreetse abi otsimine

·         emotsioonidele suunatud toimetulek, milleks on sotsiaalse toetuse otsimine, emotsionaalse toetuse otsimine (sh emaotsioonide väljaelamine) või situatsiooni ümberhindamine

·         põgenemisstrateegiad, milleks on probleemi eitamine, passiivsus, tegelemine ebaoluliste asjadega, leppimine olukorraga või liialdamine mõnuainetega.

Ükski stressiga toimetuleku strateegia ei ole ei „hea“ ega „halb“, vaid rohkem või vähem adekvaatne või hoopis kõlbmatu konkreetses situatsioonis, konkreetse probleemi lahendamisel. Tööstressorile liiga tormiline, ülereageerimine või väära stressiga toimetuleku strateegia valimine muudab tööstressi ohtlikuks. Koguni nii ohtlikuks, et stressiga seostatakse mitmeid psühhosomaatilisi haigusi, nagu omandatud diabeet, kardiovaskulaarsed haigused jms. Ohtlikuks muutub tööstress ka selletõttu, et stressis oleva inimese tähelepanu kontsentratsioonivõime langeb ning ta teeb vigu, mis lisaks töö tulemuslikkuse vähenemisele ja praagi suurenemisele võivad viia ka töötraumade ja -õnnetusteni. Pikaajalise stressi tagajärjeks on rahulolematus, enesehinnangu langemine, ärevus ja hirmud, depressiivsed mõtted kuni suitsiidimõteteni välja.

Pinge maandamine on tegelikult lihtne

• ·         kasuta kujutlusvõimet
• ·         otsi vaheldust
• ·         pühendu nauditavatele tegevustele
• ·         ära too tööasju mõtetes koju
• ·         maanda kehalisi pingeid treeninguga
• ·         jälgi oma kehahoiakut
• ·         hinga rahulikult ja sügavalt
• ·         naudi head raamatut, teatrietendust, kontserti, filmi

Huumorimeele treenimise abil saab tööl maandada enda ja teiste negatiivset stressi ja pingeallikatega toime tulla.Kui tahad naeru ja huumori vilju maitsta, siis tasub oma huumorimeelt ja naerulihaseid treenida.

1. SAMM: Õpi oma huumorimeelt tundma. Jõua selgusele, mis sinu jaoks on naljakas, mis mitte.

2. SAMM: Ole mängulisem ja elurõõmsam. Tee iga päev midagi, mis valmistab sulle lõbu. Tee mõnikord tobedaid asju ja naudi seda.

3. SAMM: Naera rohkem ja südamest. Kasuta igat sobivat hetke naermiseks. Naera alati teistega kaasa ja mitte kunagi teiste üle. Naera siis, kui oled ärritunud või pinges ja vaata, mis juhtub.

4. SAMM: Räägi naljakaid lugusid ja anekdoote. Jäta meelde ja pane kirja naljakad lood. Vali sobiv aeg ja koht ning jaga neid teistega.

5. SAMM: Loo ise huumorit – mängi sõnadega. Otsi igapäevastes vestlustes, trükisõnas jm sõnade topelttähendusi. Mängi nende tähendustega.

6. SAMM: Märka igapäevaelus huumorit. Vaata erinevaid olukordi klouni silmade läbi. Jaga nähtud huumorit kolleegidega.

7. SAMM: Õpi iseenda üle naerma. Tee nimekiri asjadest, mis sulle enda juures ei meeldi. Heida oma puuduste ja eksimuste üle nalja.

8. SAMM: Märka huumorit stressi tekitavas situatsioonis. Pane kirja tööl kõige sagedamini ettetulevad probleemid. Otsi võimalusi, kuidas suhtuda neisse huumoriga ja säilitada seejuures professionaalsus.