Stressi mõiste on kujunenud käibefraasiks. Stress on keha ja meelte vastus
organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele ning valmisolek tekkinud ohu ning
suure koormuse tingimustes tegutseda.
• Eustress on positiivne
närvisüsteemi pinge, mis võimaldab oma võimete kiiret rakendamist jõupingutuste
sooritamiseks. Tõstab eneseusku ja aitab ennast ületada ja seega ka tulemusi
parandada. Aitab inimestel kohaneda, areneda, muutuda.
• Distress on negatiivne
närvisüsteemi pinge, mis on enamasti seotud ebapiisava eneseusuga ja hirmuga
eelseisvate raskuste ületamatuse ees. Pikaajalise kestuse korral viib
haigestumiseni.
Nii on igati loomulik, et pingelises töösituatsioonis kogetakse stressi
ning seeläbi suudetakse enda psüühilisi ja füüsilisi ressursse mobiliseerida
ning töö tulemuslikult ära teha. Seda saab nimetada eustressiks.
Kui stressi tekitav situatsioon kestab kaua ning ei võeta endale aega
puhkuseks, siis võib tööstress muutuda krooniliseks ning hakata töötajat
kurnama. Stressist saab distress.
Stressis inimesele on sageli omased mitmesugused riskikäitumised:
·
suitsetamine;
·
liigne alkoholitarbimine;
·
narkootikumide tarbimine;
·
vähene liikumine ja istuv eluviis;
·
ebatervislik toitumine.


Pikaajaline stress võib tuua kaasa olulisi tagajärgi inimese käitumisele ja
füüsilisele ning vaimsele tervisele.
Käitumises võib stress väljenduda järgnevas:
·
unehäired;
·
suitsetamine või alkoholi tarbimine;
·
muudatused toitumisharjumustes;
·
pere ja sõprade vältimine, häired igapäevastes tegevustes;
·
seksuaalprobleemid;
·
äärmuslikud reaktsioonid või vägivallapuhangud;
Esmased füüsilised sümptomid võivad olla:
·
väsimus;
·
peavalu;
·
lihaspinged;
·
seedimisprobleemid.
Võimalikud vaimsed ja emotsionaalsed probleemid on näiteks:
·
masendus, ärevus, ärrituvus või ülemäärane muretsemine;
·
nõutus, tähelepanu ahenemine, tundetus ja ükskõiksus;
·
mäluhäired ja keskendumisprobleemid;
·
tunne, et ei suudeta olukorraga toime tulla ega tulevikuplaane teha;
·
madal enesehinnang.
No comments:
Post a Comment