Isiksuseomadused ja toimetulek stressiga

Isiksuseomadused ja toimetulek stressiga

Isiksuseomadustes väljendub inimeste kordumatus, mis avaldub tema mõtetes, tunnetes ja tegutsemistes. Kord välja kujunenud, on need üpris püsivad ja raskesti muudetavad. Isiksuseomadustel on ka oluline mõju sellele, kuidas keegi pingeid üle elab ja kuidas stressiolukorras käitub.

Järgnevalt on välja toodud need isiksuseomadused, millel on leitud seos pingetaluvusega.

Ekstravertsed ehk suhtlemisjulged ja väljapoole suunatud inimesed on üldiselt vähem tundlikud välismõjude suhtes. Erinevalt endassetõmbunud introvertidest on neile stressi korral omane positiivne mõtlemine ning kohene tegutsemine. Ekstraverdid oskavad ka kergemini oma ebaõnnestumisi ühel alal mingis teises valdkonnas kompenseerida.

Optimismiks nimetatakse eelsoodumust oodata positiivseid tulemusi kõigis eluvaldkondades. Haigusest paranemine või majanduslikust kitsikusest jagusaamine läheb kergemini neil, kes oskavad oma meeleolu ülal hoida ning käegalöömisest hoidudes ise enda käekäigu eest hoolitsevad.

Avatus uuele on isiksuseomadus, mida iseloomustavad rikas kujutlusvõime, uudishimu ja lai huvidering. Sellised inimesed kasutavad sageli huumorit pingetest vabanemiseks. Uued olukorrad on nende jaoks huvipakkuvad ning sellega kaasnev pinge nauditav.

Stressiga toimetulekut võivad soodustada ka leplikkus (puudub harjumus viriseda) ja kohusetundlikkus (sisemine vajadus ka negatiivsed ülesanded korralikult täita).

Ka stressi puhul räägitakse karastatusest, mis vähendab osavõtlikkust stressile. Karastatus on liittunnus, mille aluseks on kolm omadust:

·  valmisolek võtta keerukaid ja raskeid sündmusi kui võimalust end proovile panna;

·  sügav kaasahaaratus tegevusest, mille taustaks on veendumus oma tegutsemise tähtsuses;

·  kontrollitunne ehk üldine ootus, et ettevõetud tegevus viib teatud kindla tulemuseni. Kontrollitunde puududes kinnistub inimeses arusaam, et ta on väliste mõjude meelevalla all, olukorras, kus sihikindel tegutsemine ja jõupingutused ei anna rahuldavat tulemust.

A-tüüpi käitumismudel kui ohutegur. Ameerika kardioloogid M. Friedman ja R. Rosenman märkasid oma uuringutes, et teatud isiksuseomadustega inimesed on stressile vastuvõtlikumad ja neil esineb sagedamini südame- ja veresoonkonnahaigusi. Sellist omaduste "potentsiaali" hakkasid nad nimetama A-tüübiks.

A-tüüpi isiksuse käitumist iseloomustavad järgmised kolm koos esinevat tunnust:

1. Ajahäda

·  alati kellaga pahuksis

·  tegeleb korraga mitme asjaga

·  ärritub liiklusummikus ja järjekorras oodates

·  teistega suheldes kärsitu

·  muutub rahutuks, kui tal pole midagi teha

2. Võitluslikkus

·  püüab alati võidu peale välja minna

·  väga enesekriitiline

·  mõõdab elu materiaalsetes väärtustes

·  ei oska saavutatust rõõmu tunda

3. Viha ja vaenulikkus

·  tunneb viha nii ümbritseva kui enese vastu

·  usaldamatu ja põlglik teiste suhtes

·  ilmutab tihti kadedust ja kiivust

Terviseuuringud on näidanud, et vaenutsemine on sageli seotud viletsa tervisega. Sellel on omad põhjused. Vaenulikud inimesed reageerivad kergesti, viivad end asjata pingesse ning kurnavad sellega oma organismi kiiremini ära. Teiseks püsib neis tekkinud erutus kauem, mistõttu maharahunemine võtab aega. Vaenulikkus võib väljenduda ka karmis enesekriitikas ja enda armutus tagasundimises. Inimesed, kes ei ole vaenulikud, ei kahjusta oma tervist, töötades puhkamata pikki tunde. Ambitsioonikas ja võistlev võib olla ka tervislikul viisil, ilma küünilisuse ja vihata. Seega oleks mõistlik oma käitumistavasid jälgida, ja kui tarvis, siis muuta.