Kasutatud allikad

http://www.hkhk.edu.ee/stress/stress_ja_seda_phjustavad_tegurid.html

http://raulpage.org/stress/teke19.html

http://kodu.neti.ee/~ok003a/zhongyi/stress.html

http://www.perekool.ee/index.php?id=105899

http://sekretar.ee/Print.aspx?PublicationId=1c4d412b-2b1c-4fb2-bd01-d07fe42b8b41

http://www.minueesti.ee/?leht=321,348,352&mID=275

http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/koolistress.htm

http://www.hkhk.edu.ee/stress/stress_ja_hingamisharjutused.html

http://raulpage.org/ergo/ergo3.html

http://www.juhtimine.ee/toostress

http://www.hkhk.edu.ee/stress/toimetulek_pinge_ja_stressiga.html

Youtube video: "Naer aitab - Mr. Bean" : http://www.youtube.com/watch?v=2ajUewCO6zQ&feature=related

Youtube video: "Stress management: Deep breathing for stress reduction" : http://www.youtube.com/watch?v=MaeghHngo14

Veel netilehekülgi stressiga toimetulekuks

• STRESSIGA TOIMETULEK IDAMAISTE HARJUTUSTEGA

(http://kodu.neti.ee/~ok003a/zhongyi/stress.html)

• LOOMAD KONTORIS –HÜVASTI STRESS

(http://sekretar.ee/Print.aspx?PublicationId=1c4d412b-2b1c-4fb2-bd01-d07fe42b8b41)

• LÄBI RASKUSTE TÄHTEDE POOLE

(http://www.minueesti.ee/?leht=321,348,352&mID=275)

Isiksuseomadused ja toimetulek stressiga

Isiksuseomadused ja toimetulek stressiga

Isiksuseomadustes väljendub inimeste kordumatus, mis avaldub tema mõtetes, tunnetes ja tegutsemistes. Kord välja kujunenud, on need üpris püsivad ja raskesti muudetavad. Isiksuseomadustel on ka oluline mõju sellele, kuidas keegi pingeid üle elab ja kuidas stressiolukorras käitub.

Järgnevalt on välja toodud need isiksuseomadused, millel on leitud seos pingetaluvusega.

Ekstravertsed ehk suhtlemisjulged ja väljapoole suunatud inimesed on üldiselt vähem tundlikud välismõjude suhtes. Erinevalt endassetõmbunud introvertidest on neile stressi korral omane positiivne mõtlemine ning kohene tegutsemine. Ekstraverdid oskavad ka kergemini oma ebaõnnestumisi ühel alal mingis teises valdkonnas kompenseerida.

Optimismiks nimetatakse eelsoodumust oodata positiivseid tulemusi kõigis eluvaldkondades. Haigusest paranemine või majanduslikust kitsikusest jagusaamine läheb kergemini neil, kes oskavad oma meeleolu ülal hoida ning käegalöömisest hoidudes ise enda käekäigu eest hoolitsevad.

Avatus uuele on isiksuseomadus, mida iseloomustavad rikas kujutlusvõime, uudishimu ja lai huvidering. Sellised inimesed kasutavad sageli huumorit pingetest vabanemiseks. Uued olukorrad on nende jaoks huvipakkuvad ning sellega kaasnev pinge nauditav.

Stressiga toimetulekut võivad soodustada ka leplikkus (puudub harjumus viriseda) ja kohusetundlikkus (sisemine vajadus ka negatiivsed ülesanded korralikult täita).

Ka stressi puhul räägitakse karastatusest, mis vähendab osavõtlikkust stressile. Karastatus on liittunnus, mille aluseks on kolm omadust:

·  valmisolek võtta keerukaid ja raskeid sündmusi kui võimalust end proovile panna;

·  sügav kaasahaaratus tegevusest, mille taustaks on veendumus oma tegutsemise tähtsuses;

·  kontrollitunne ehk üldine ootus, et ettevõetud tegevus viib teatud kindla tulemuseni. Kontrollitunde puududes kinnistub inimeses arusaam, et ta on väliste mõjude meelevalla all, olukorras, kus sihikindel tegutsemine ja jõupingutused ei anna rahuldavat tulemust.

A-tüüpi käitumismudel kui ohutegur. Ameerika kardioloogid M. Friedman ja R. Rosenman märkasid oma uuringutes, et teatud isiksuseomadustega inimesed on stressile vastuvõtlikumad ja neil esineb sagedamini südame- ja veresoonkonnahaigusi. Sellist omaduste "potentsiaali" hakkasid nad nimetama A-tüübiks.

A-tüüpi isiksuse käitumist iseloomustavad järgmised kolm koos esinevat tunnust:

1. Ajahäda

·  alati kellaga pahuksis

·  tegeleb korraga mitme asjaga

·  ärritub liiklusummikus ja järjekorras oodates

·  teistega suheldes kärsitu

·  muutub rahutuks, kui tal pole midagi teha

2. Võitluslikkus

·  püüab alati võidu peale välja minna

·  väga enesekriitiline

·  mõõdab elu materiaalsetes väärtustes

·  ei oska saavutatust rõõmu tunda

3. Viha ja vaenulikkus

·  tunneb viha nii ümbritseva kui enese vastu

·  usaldamatu ja põlglik teiste suhtes

·  ilmutab tihti kadedust ja kiivust

Terviseuuringud on näidanud, et vaenutsemine on sageli seotud viletsa tervisega. Sellel on omad põhjused. Vaenulikud inimesed reageerivad kergesti, viivad end asjata pingesse ning kurnavad sellega oma organismi kiiremini ära. Teiseks püsib neis tekkinud erutus kauem, mistõttu maharahunemine võtab aega. Vaenulikkus võib väljenduda ka karmis enesekriitikas ja enda armutus tagasundimises. Inimesed, kes ei ole vaenulikud, ei kahjusta oma tervist, töötades puhkamata pikki tunde. Ambitsioonikas ja võistlev võib olla ka tervislikul viisil, ilma küünilisuse ja vihata. Seega oleks mõistlik oma käitumistavasid jälgida, ja kui tarvis, siis muuta.

Hakka stressile vastu !

On inimesi, kes väidavad, et "stressi vastu aitavad dressid," kuid kõigi kohta see siiski kahjuks ei käi. Sellegipoolest saad stressi võib seljatada, kui asjaga tõsiselt tegelema hakkad. Allpool on toodud neli probleemi ja ka neli võimalust need lahendada.

1. Minu oskustest ega jõust ei jätku.

Tunnen, et ei saa enam tööga hakkama. Stressikoorem muudkui kasvab, sest kasvab ka tegemata jäänud tööde hulk, reede õhtuks ei saa ma oma töölauda enam iialgi puhtaks. Kui ühe asjaga lõpule jõuan, ootab nurga taga 5 tegemata asja. Nii ei saa ma pea kunagi tunda rõõmu lõpetatud tööst, kuid kardan töökohta kaotada ja üritan asjad enam-vähem järje peal hoida. Arvan siiski, et tegelikult on mul tööülesandeid liiga palju.

Lahendus:

Korralda oma töö ümber.

Igaüks, kes tunneb, et tuleb oma elu ja tööga toime, suudab hakkama saada ka stressiga. Kui hoolikalt järele mõelda, siis on pea alati võimalik oma tööasju ratsionaalsemalt korraldada. Töö peab pakkuma rahuldust, vastasel korral tuleb otsida uus tegevusala.

2. Ma ei saa sellega hakkama.

Psühholoog Philip Zimbardo USA Stanfordi ülikoolist on uurinud minavõimekust, s.t seda, kuidas inimene saab hakkama ülesannetega, mis ta on endale seadnud. Ka väga andekas inimene, kes seab enda jaoks lati madalale, elab säästurežiimil, ta ei julge võtta riske ega näidata, mille kõigega ta hakkama saab, kui vaid soovib. Selline inimene võib sahtlisse kirjutada suurepäraseid teoseid, kuid ei julge neid kellelegi näidata. Ebakindel inimene mõtleb tööl alati kõigepealt sellele, mida teised minust arvavad ja et tema ideed on kindlasti kehvad.

Lahendus:

Julgen üritada.

Erilised ja loovad ideed nõuavad kõrget minavõimekust. Peab endasse uskuma ja oma mõtted valju häälega välja ütlema. Andekas ja kõrge minavõimekusega inimene ei mõtle öelda, vaid alati ütleb, ja tal on ükskõik, mis teised sellest arvavad. Tänu julgusele ja pealehakkamisele saab ta kogeda õnnestumisi ja kolleegide kiitust.

Kui hakata peale vähehaaval, tekib julgus öelda ja teha, tõuseb enesehinnang ja kasvab usk oma võimetesse, väheneb stress.

3. Annan endast kõik, kuid sellest ei piisa.

Kõige rohkem stressi põhjustavad inimsuhted. Ega kõigiga peagi sõber olema, kuid ka nn raskete inimestega saab hoida asjalikke suhteid. On tähtis tunda, et saad tagasi niisama palju, kui ise annad. Kui tunned, et oled alati kaotaja, kuigi püüad, tuleks "mängureeglid" üle vaadata.

Lahendus:

Palun abi ja ka saan seda.

Kui tunned, et sulle tehakse ülekohut, siis tuleb probleemist rääkida kas tööl või kodus, igatahes seal, kus tunned ennast andvat rohkem, kui saad. Pole mõtet kedagi süüdistada, enne kui asi pole läbi arutatud. Mida täpsemalt oma probleemi sõnastad, seda lihtsam on seda lahendada.

4. Katsu vastu pidada ja endale kindlaks jääda.

EI-ütlemine tekitab enamasti kõigile süüdlase tunde ja justkui kohustuse selgitada, "et küll ma aitaksin sind meeleldi, kuid mul endalgi on nii palju teha ja laps ka haige". Ei ole võimalik alati ja kõigi vastu hea olla ega neile vastu tulla. Niimoodi põled ise läbi.

Lahendus:

Ütlen otse ja ausalt välja, et ma ei saa endale lisakoormust võtta.

Alati ei pea jätma endast meeldiva inimese muljet, sest enamasti hakatakse sellist inimest ära kasutama. Need, kes oskavad EI öelda, ei põle nii kergesti läbi.

10 nippi, kuidas stressiga võidelda:

• Õpi mingi uus lõõgastumisviis ja püüa selle tegemiseks iga päev aega leida.
• Mõtle kõigepealt võimalustele ja alles siis piirangutele, püüa rohkem positiivselt mõelda.
• Ära otsi alati süüd ainult endast, võimatuid olukordi ja üle jõu käivaid ülesandeid tuleb ette kõigil.
• Ära püüa olla kõigi meele järgi.
• Ole vahel teadlikult isekas.
• Hoia oma füüsis korras, söö tervislikult ja püüa iga päev liikuda.
• Käi kinos ja loe häid raamatuid.
• Leia täiesti oma lõõgastumisviis, ühele meeldib metsas lonkida, teisele aga kunstinäitustel käia. Ka seks on tõhus vahend stressi vastu.
• Alati ei pea kõike vaikselt alla neelama, vahel võib ka tõsiselt vihastuda.
• Naera iga päev, ka iseenda üle.

Stress ja hingamisharjutused

Hingamine on elu üks põhivajadusi. Iga hingetõmbega saad sa hapnikku ja vabastad süsihappegaasi. Halvad hingamisharjumused vähendavad nende gaaside liikumist sinu kehasse ja sealt välja ning raskendavad stressitekitavate olukordadega toimetulekut. Pealiskaudne hingamine põhjustab ärevust, paanikahooge, masendust, lihaspingeid, peavalu ja väsimustunnet. Kui sa õpid kontrollima oma hingamist ja harjutad oma hingamise aeglustamist ja normaliseerimist, rahuneb sinu mõttetegevus ja lõõgastub ka keha.

Hingamisel kasutatakse kas rindkere või kõhuhingamist.

Rindkerehingamine on tihti seotud ärevuse ja emotsionaalse madalseisuga, see on pinnapealne ning tihti ebaregulaarne ja kiire. Kui kopsudesse jõuab ebapiisav kogus õhku, ei saa veri piisavalt hapnikku, südame löögisagedus ja lihaspinge tõusevad ja suureneb ka vastuvõtlikkus stressile.

Kõhu e. diafragma abil hingamine on loomulik hingamisviis vastsündinud lastel ja magavatel täiskasvanutel. Sissehingatud õhk tõmmatakse sügavale kopsudesse ja hingatakse välja samas rütmis kui diafragma laieneb ja kokku tõmbub. Hingamine on ühtlane ja takistusteta. Muutudes teadlikumaks omaenda hingamisharjumustest ja püüdes hingata diafragma abil, võib vähendada lihaspingeid ja ärritatust, mis kaasnevad stressiga seonduvate sümptomite või mõtetega. Kõhuga hingamine on lihtsaim viis lõõgastumisreageeringu esilekutsumiseks.

Kuigi hingamisharjutusi võib omandada minutitega ja mõned kasutegurid ilmnevad otsekohe, võib harjutuste põhjalikumat mõju vahel kogeda alles peale mitut kuud kestnud harjutamist.

Teadlik hingamine:

1. Sule silmad. Aseta parem käsi kõhule, täpselt taljejoonele ja vasak käsi täpselt keset rindkeret.

2. Ilma, et püüaksid oma hingamist muuta, pööra lihtsalt tähelepanu sellele, kuidas sa hingad. Kumb käsi kerkib hingamisel rohkem, kas see, mis on rindkerel, või see, mis on kõhul? Kui kõht tõuseb, hingad sa kõhu või diafragma abil. Kui kõht ei liigu või liigub vähem kui rind, hingad sa rindkere abil.

Täiuslik ja loomulik hingamine:

1. Alusta istudes või hea rühiga sirgelt istudes.

2. Hinga läbi nina.

3. Sissehingamisel täida esiteks oma kopsude alumine osa, teiseks täida oma kopsude keskmine osa, nii et alumised roided ja rindkere pisut liiguvad; kolmandaks täida kopsude ülemine osa, samal ajal tõsta pisut

rindkeret ja tõmba kõhtu veidi sisse, et kopse toetada (võid kujutada endale ette, et puhud õhupalli).

Kõik need kolm ülesannet võib sooritada ühe ühtlase katkematu sissehingamisega, mis pärast harjutamist võtab ainult paar sekundit.

4. Nüüd hoia mõni sekund hinge kinni, et tunnetada õhuga täidetud kopse.

5. Samal ajal kui sa aeglaselt välja hingad, tõmba kõht pisut sisse ja tõsta seda natuke, kui kopsud tühjenevad. Kui oled lõpuni välja hinganud, puhka oma kõhtu ja rindkeret.

6. Vahetevahel kergita sissehingamise ajal pisut oma õlgu ja rangluud, nii et kops täitub õlatippudeni värske õhuga.

Pinget vähendav hingamine:

1. Istu või lama mugavas asendis, nii et su jalad ja käed ei ole ristataud ja selgroog on sirge.

2. Hinga sügavalt kõhulihaste abil. Enne väljahingamist tee väike paus.

3. Välja hingates ütle „üks“. Sisse- ja väljahingamist jätkates loe kõik hingetõmbed, öeldes „üks...kaks...kolm...neli“.

4. Jätka väljahingamiste lugemist nelja kaupa, tee seda viie kuni kümne minuti vältel.

5. Jälgi selle hingamismeditatsiooni ajal oma hingamise pidevat aeglustamist, keha lõdvestumist, mõtete rahunemist.

Toimetulek pinge ja stressiga

Pinget ja stressi kohtame oma igapäevases elus pidevalt ning enamasti ei tekita sellega toimetulek meile raskusi. Mõõdukat pinget tekitavate olukordadega toimetulek annab võimaluse tunda rahuldust hakkamasaamisest. See, kuidas igaüks stressiga toime tuleb, sõltub konkreetsest olukorrast, inimese kogemustest, toimetulekuoskustest ja võimetest, isiksuomadustest, toetuse olemasolust ja paljust muust. Oluline on stressi sümptomeid õigeaegselt märgata, stressi põhjustega tegeleda ning vajadusel abi otsida.

Alustada võiks iseenda tundmaõppimisega – teadvustada, mis on minu stressi allikad, mida nende puhul saab muuta, mida mitte.

Võiks mõelda sellele, kas on inimesi, kellele endaga toimuvast rääkida. On täheldatud, et inimesed kalduvad paremini toime tulema stressiga siis, kui neil on sotsiaalse toetuse võrgustik ehk teisisõnu teised inimesed, kellele nad võivad toetuda. Sellised inimesed võivad pakkuda nii emotsionaalset toetust kui ka olla väljakutsete esitajateks olukorras, kus tundub, et oled ennast ammendanud.

Stressiga on võimalik toime tulla

Stressiga toimetulekut on võimalik õppida. Kui sul on probleeme südamega, siis alusta sellest, et õpid tunnetama oma piire — leia endale selline stressi tase ning kuluta oma energiavarusid sellises tempos ja suunas, mis oleks kooskõlas sinu eelduste, võimete ja reaalsete võimalustega.

Tähtis on säilitada oma jõuvarude tasakaal. Füüsilist ja vaimset kurnatust tuleks ennetada ning energiavarusid taastada. See ei tähenda aga, et peaks lõpetama eesmärkide seadmise, enesearendamise. Küll aga peaks hoiduma seadmast endale ülejõukäivaid eesmärke, püüdmast teha kõike kohe ja korraga. Pidev võistlus teiste ja kellaga võib hävitada elurõõmu ja ka tervise. Ka tegevusetusest, igavusest ning vähest pinget pakkuvast elukorraldusest peaksid suutma väljuda enne, kui see sult elujõu röövib.

Mida saad teha, et leevendada stressi?

·         Õpi kasutama mõnd sobivat lõdvestustehnikat (aktiivne lihaste lõdvestus, autogeenne treening, meditatsioon, hingamisharjutused vm.). Need aitavad alandada vererõhku, korrastavad südame tööd, leevendavad valuaistinguid.

·         Asu selgitama oma stressi põhjusi. Alustamine on esimene samm lahenduse leidmisel. See annab lootust, innustab ja ühtlasi ka leevendab stressi.

Kas tööstress on ohtlik? Ei ole ohtlik, sest mõõdukas ja optimaalne pingeseisud tagab meie valmisoleku tegutsemiseks ja olukorraga toimetulekuks. Probleem tekib pigem sellest, kuivõrd adekvaatse, situatsioonile ja keskkonnale vastava stressiga toimetuleku strateegia me valime. Läbi aegade on inimene kasutanud kolme stressiga toimetuleku strateegiat:

·         probleemile suunatud stressiga toimetulek, milleks on probleemi lahendamine, planeerimine, keskendumine vaid vajalikule või konkreetse abi otsimine

·         emotsioonidele suunatud toimetulek, milleks on sotsiaalse toetuse otsimine, emotsionaalse toetuse otsimine (sh emaotsioonide väljaelamine) või situatsiooni ümberhindamine

·         põgenemisstrateegiad, milleks on probleemi eitamine, passiivsus, tegelemine ebaoluliste asjadega, leppimine olukorraga või liialdamine mõnuainetega.

Ükski stressiga toimetuleku strateegia ei ole ei „hea“ ega „halb“, vaid rohkem või vähem adekvaatne või hoopis kõlbmatu konkreetses situatsioonis, konkreetse probleemi lahendamisel. Tööstressorile liiga tormiline, ülereageerimine või väära stressiga toimetuleku strateegia valimine muudab tööstressi ohtlikuks. Koguni nii ohtlikuks, et stressiga seostatakse mitmeid psühhosomaatilisi haigusi, nagu omandatud diabeet, kardiovaskulaarsed haigused jms. Ohtlikuks muutub tööstress ka selletõttu, et stressis oleva inimese tähelepanu kontsentratsioonivõime langeb ning ta teeb vigu, mis lisaks töö tulemuslikkuse vähenemisele ja praagi suurenemisele võivad viia ka töötraumade ja -õnnetusteni. Pikaajalise stressi tagajärjeks on rahulolematus, enesehinnangu langemine, ärevus ja hirmud, depressiivsed mõtted kuni suitsiidimõteteni välja.

Pinge maandamine on tegelikult lihtne

• ·         kasuta kujutlusvõimet
• ·         otsi vaheldust
• ·         pühendu nauditavatele tegevustele
• ·         ära too tööasju mõtetes koju
• ·         maanda kehalisi pingeid treeninguga
• ·         jälgi oma kehahoiakut
• ·         hinga rahulikult ja sügavalt
• ·         naudi head raamatut, teatrietendust, kontserti, filmi

Huumorimeele treenimise abil saab tööl maandada enda ja teiste negatiivset stressi ja pingeallikatega toime tulla.Kui tahad naeru ja huumori vilju maitsta, siis tasub oma huumorimeelt ja naerulihaseid treenida.

1. SAMM: Õpi oma huumorimeelt tundma. Jõua selgusele, mis sinu jaoks on naljakas, mis mitte.

2. SAMM: Ole mängulisem ja elurõõmsam. Tee iga päev midagi, mis valmistab sulle lõbu. Tee mõnikord tobedaid asju ja naudi seda.

3. SAMM: Naera rohkem ja südamest. Kasuta igat sobivat hetke naermiseks. Naera alati teistega kaasa ja mitte kunagi teiste üle. Naera siis, kui oled ärritunud või pinges ja vaata, mis juhtub.

4. SAMM: Räägi naljakaid lugusid ja anekdoote. Jäta meelde ja pane kirja naljakad lood. Vali sobiv aeg ja koht ning jaga neid teistega.

5. SAMM: Loo ise huumorit – mängi sõnadega. Otsi igapäevastes vestlustes, trükisõnas jm sõnade topelttähendusi. Mängi nende tähendustega.

6. SAMM: Märka igapäevaelus huumorit. Vaata erinevaid olukordi klouni silmade läbi. Jaga nähtud huumorit kolleegidega.

7. SAMM: Õpi iseenda üle naerma. Tee nimekiri asjadest, mis sulle enda juures ei meeldi. Heida oma puuduste ja eksimuste üle nalja.

8. SAMM: Märka huumorit stressi tekitavas situatsioonis. Pane kirja tööl kõige sagedamini ettetulevad probleemid. Otsi võimalusi, kuidas suhtuda neisse huumoriga ja säilitada seejuures professionaalsus.

Sotsiaal-majanduslikud stressitegurid

Igaüks teab, et teiste inimeste otsused ja teod mõjutavad ka ta enda eluolu, stressitaset ja enesetunnet. Kujutlegem näiteks juhtumit, kus sa oled apelsini enda jaoks köögikappi ära peitnud, seda võtma minnes aga selgub, et keegi teine on selle vahepeal üles leidnud ja kinni pistnud. Olukord, kus sa oodatava naudingu asemel leiad eest tühja paberi, pahandab ja tekitab pinget.

Otsustused ja tegevused, mis meid isiklikult mõjutavad, võivad olla ka pere-elust kõrgemal ja kaugemal. Nimetame neid asula, piirkonna, ühiskonnagrupi, kogu riigi ja ülemaailmseks ehk globaalseks tasandiks. Näiteks kui riigi valitsus otsustab tõsta kahekordseks bensiini aktsiisimaksu või kaotab õpilastele ühistranspordi kasutamisel kehtinud soodustuse, mõjutavad need otsused märgatavalt paljude kodanike pereelu ja isiklikku heaolu.
Me sõltume ühiskonnast kui oma vajaduste rahuldajast lisaks töökohaga kindlustamisele ja sissetulekute tagamisele ka teedevõrgu, koolide, posti- ja telefoniteeninduse, massimeedia, usuorganisatsioonide ja arstiabi osas.
Meie vajaduste muutumine ning nende rahuldamise tase sõltub paljuski lähikondlastest - pereliikmeist, töökaaslastest või naabritest, aga ka kohalikust omavalitsusest, riigi võimuorganeist ja globaalsetest suundumustest. Kuidas sel paljudest teguritest sõltumise väljal toime tulla?

Muutuste painet tajudes ei maksa unustada, et oleme ka ise sotsiaalsete muutuste mõjutajaiks oma tegude ja tahtmistega - näiteks andes valimistel kellelegi oma hääle. Isegi väikestel muutustel on tendents kuhjuda ja üksteist võimendada.
Vaadelgem nüüd neid ühiskonna majandussfääriga seotud seiku ning sotsiaal-majanduslikke stressoreid, mis võivad meie elus stressi tekitada.



Rahapuudus

Kui küsida eestlastelt, mis on nende peamine stressi tekkepõhjus, siis mainivad paljud tõenäoliselt rahapuudust. Raha on asjade ja teenuste ostmise asendamatu vahend. Võtkem arvesse, et meie vajaduste rahuldatus on siiski suhteline ja subjektiivne nähtus, mis sõltub otseselt materiaalsest nõudlusest. Kui sinu põhivajadused - vajadus toidu, eluaseme, kehakatte ja sooja korteri järele - on rahuldamata, siis võid kergesti tunda end vaesena. Kuid mõned peavad end vaeseks seetõttu, et nad ei suuda videokaamerat või viimase peal autot osta. Ent mõelgem korraks kainelt kogu inimkonnale. Statistika näitab, et 80-90% inimesi elab vaesemalt kui meie, eestlased. Vaesus on suhteline nähtus. Kui võrdleme end ameeriklastega või soomlastega, võime end vaestena tunda, kuid kõrvutades end keskmise leedulase või ukrainlasega ei ole meil mingit põhjust end kehvemaks lugeda. Kõik sõltub, nagu öeldud, võrdlusskaalast.

Tööpuudus

Kuni 1991. aastani Eestis ei olnudki praktiliselt tööpuudust. Üks negatiivseid asjaolusid, mida suured sotsiaalsed muutused kaasa tõid, on tööpuudus (mis mõistagi on suur stressiallikas). Kui oled lasterikka pere toitja või pensionär, või kui keegi su perekonnas juhtub töö kaotama, on rahapuuduse stress muidugi kerge tekkima. Samas on enamasti nii, et mida parem on inimese haridus, mitmekülgsem ja sügavam ta ettevalmistus, seda kindlamini võib ta end tööturul tunda.
Turumajanduslik mõtteviis tõotab majanduslikku kitsikust leevendada.
Üksikisikuid ja kogu peresid hõlmab pikaajaline finantsplaneerimine hakkab lähiaastail üha enam saama tänapäevase elustiili osaks. Keskealistel ja noorematel on vaja oma elu, karjäär ja rahaasjad põhjalikult läbi mõelda ning pikaks ajaks ette kavandada. Kainelt kalkuleerides võib pere eelarves mõne aasta jooksul vastavalt võimalustele tuhandeid või kümneid tuhandeid kroone kokku hoida.

Eelarve kujundamise 5 etappi:

1. Määra kindlaks oma vara maksumus ja eeldatavad kulud ning tulud. Aeg-ajalt on kasulik teha oma majapidamises inventuur. Olulise vara rahaline väärtus tuleks hinnata ning selle haldamisega kaasnevad kulud välja arvutada.
2. Tee selgeks oma lähemad (5 aastat ) ja kaugemad (10-15) aastat materiaalsed eesmärgid. Näiteks noor pere võib seada eesmärgiks kena kodu rajamise, pikemale välisreisile sõidu, autoostu või lapsele kesk- ja kõrghariduse andmise.
3. Koosta kava, kuidas eesmärke saavutada. Raha saamiseks tuleks tarbe korral leida põhitööle lisaks teisi teenimisvõimalusi. Optimismi ei tasu kaotada ka siis, kui kõik plaanitu teoks ei saa. Elu teeb paratamatult oma korrektiive.
4. Lähtu kulutusi ja investeeringuid tehes kõige olulisematest vajadustest. Selle etapi sisu on iga kavandatava kulutuse või investeeringu põhjalik läbimõtlemine. Koguda ja kasulikult investeerida ei suuda need, kes inflatsiooni peljates ostavad uisapäisa tarbetut kokku.
5. Hinda oma plaani täitmise edukust, ja kui tarvis, siis muuda seda. Leia vahel aega oma eesmärkide saavutamise edukuse hindamiseks. Kui finantsplaneerimisega on kindel algus tehtud, siis on jõukuse kogumine ja pere ainelise seisundi kindlustumine märksa tõenäolisem kui stiihilise elukorralduse puhul. Selline süsteem vähendab ka pere majanduslikku haavatavust ja teeb ta stressikindlamaks.